Meie jalgpallilapsed tõid täna Keilast II koha!
Reedel 5.juulil toimus Keilas, Keila Jalgpalliklubi poolt korraldatava suure jalgpalliturniiri esimene päev. Täna olid võistlustules kõige nooremad, 2016 ja 2017 sündinud lapsed. Ehk siis jalkakeeles U9 ja U8 vanusegrupp. Meie Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi sõitis turniirile U9(2016) võistkonnaga. Selles vanuses jalgpallurid mängivad 4+1 formatsioonis ja on ju alustamas alles oma jalgpalluriteed. Kuid oleme juba päris mitu aastat harjutanud ja nagu tänanegi võistlus jälle näitas, oleme väga tublid.
Just see tubli tähendabki seda, et kui lapsed oskavad selles vanuses pallimängust suurt rõõmu tunda, siis on kõik väga hästi. Ega tänagi tuli poiste küsimuste peale karikate ja medalite kohta just seda vastata, et proovima lustida ja küll siis kõik ka tuleb. Samas, kui kaks tiimi mängivad võistlustel teineteise vastu ja mäng on ju päris, siis kuidagi seda hasarti ju maha tõmmata ei saa, ega tohigi. Võistlus näitas ikka väga selgelt, et meie lapsed on väga tehnilised ja mänguliselt targad. Treenerile teeb suurt rõõmu, kui esimene puude, mis ei pea alati kenasti korras olema, seda tegelikult on, või kui jagatakse diagonaalsööte väga täpselt, nii nagu praegu Saksamaaal Euroopa meistrivõistlustel. Või kui poisid mängivad teineteist kenade söötudega löögile, või kui konksutatakse vastast päris osavalt. Või kui väravavahid teevad häid tõrjeid. Tegelikult tuleb ka klomp kurku, kui neid mehehakatisi vaatad. Pisar tuli silma ka vanematel, kui oma lapsi nii ennastsalgavalt mängimas nägid. Muidugi on see kõik ühe jalgpalluri tee algus. Ikka peab ju meelde tuletama, et kogu aeg peab olema tähelepanelik ja jälgima seda, mis väljakul toimub.
Taas oli turniir, nii nagu iga teine, kus saime poisse kasutada erinevatel positsioonidel. Laps peab mängima nii vasakul ees ja vasakul taga, kui paremal ees ja paremal taga. Igal pool. Alles ju otsime oma kohta, seda õiget, iga lapse iseloomule sobivat paika väljakul. Ka väravas tegime vahetusi ja see näitas, et vist oleme leidmas ühe uue väravavahi ja ühe uue vaprat mängu näitava kaitsemängija. Kõik tulebki proovimise ja mängude põhjal. Kuid ikka tuli hüüd ja õpetada, et ei kiirustataks löökidega väga kaugelt, et tuleb mängida lähemale. Et kui olukord, mis nõuab palli tugevamini löömist, siis tuleb seda teha.
Esimeses kohtumises ei saanud poisid kohe alguses mängu käima, kuid tegime just teisel poolajal lükke, kui muutsime just kaitsjaid ja ründajaid. Pakri SK vastu jäime korraks neljaväravalisse kaotusseisu. Siis aga hakkas ulmeline meie tiimi ja just Karl-Sanderi soolo. Lõpuks lõi ta teiste poiste abiga kõik kuus väravat. Jõudsime 2:6 pealt viigini!! 40 sekundit ennem mängu lõppu oli just Karla see, kes oma aktiivsusega silma paistis ja kelle vastased maha niitsid. Saime karistuslöögi!! Karla läks ise lööma ja tegi suurepärase löögi, kuid pall keeras suure raksatusega posti. Vastased said kontrarünnaku ja kiirelt lahendasid selle 7:6 võiduks. Ülikahju. Olime tublid ja väärisime kindlasti võitu, kuid just selline see jalka on. Teises mängus võtsime Keila JK nati vanemate tüdrukute vastu esimesest mängust palju kaasa ja poisid näitasid tõelist tulevärki. Muutsime formatsioone, tegime väravas vahetuse, poisid olid tublid. Kõik lõid ka väravaid. Karl-Sander taas kuus, Roger neli, Remi River ja Marten 2, ning Oskar ja Aleks kumbki ühe. Suur võit ennem viimast mängu tugeva Keila JK vastu, kes oli äsja kaotanud napilt Pakri SK-le 1:2, võis poisse uinutada, kuid nad tulid sellest auga välja. Oluline on märkida, et mänguaeg sellel turniiril oli 2x18 minutit. Nii pika mänguajaga turniiridel pole meie selles vanuses poisid varem mitte kunagi mänginud. Nad jaksasid ja saime tihedate vahetustega hoida tempo üleval. Mis sest et meil oli vaid üks vahetus. Kindlasti näitasid meie poisid päeva parimat mängu. Keila vastu oli see eriti nauditav. Karla tegi üsna kiirelt 2:0, lüües ühe värava veel otse nurgalöögist!! Terve mängu otsis oma võimalust Roger. Muide ta mängis kaks viimast mängu vasakus ründes ja läks ülitehnilise poisina kenasti parema jalaga sisse ja lõi peale ja jagas sööte. Ta lõi Keila vastu ilusa värava, viies meid juba 3:0 ette. Väravas oli väga julge Oskar, kes tõrjus mitu rasket lööki, või tuli hästi üks-üks olukordades vastu. Kaitsepaar Aleks ja Marten olid täiesti ületamatud-täpsed, osavad ja rahulikud, et rasked olukorrad likvideerida. Ega see põnnide jalgpall on kõrvalt vaadates justkui lust, mida me tegelikult otsime, kuid päriselt toimib see ikka samamoodi, kui suur jalgpall. Kui oled rahutu, või kärsitu, siis võid olukorra kaotada. Just need kaitsjad seda ka täna näitasid, et rahulikult ja kindlalt mängides on kõik väga hästi. Muidugi tuli neid õpetada ja ka korrale kutsuda, vahest kippus positsioon ununema, kuid üldjoontes suurepärane esitus. Meie noorim Remi sai kõikides mängudes samuti mängida ja ei jäänud vanematele kuidagi alla. Ka tema oli täna väravatelööja. Esimese poolaja otsustav hetk saabus siis, kui taas Karla oli kastipiiri ääres maha niidetud. Nüüd mängisid aga klassivennad kokku, ta andis sellel hetkel kaitses mänginud Rogerile hea söödu ja Roger lõi ühepuutega väga hea löögi, mis läks napilt väravast mööda. Taas, nii nagu Pakri SK vastu oli teise poolaja algus meil millegipärast keeruline- 45 sekundiga oli seis äkki 2:3! Tohohh! Kuid poisid said jalule, eelkõige säilitasid nad oma hea söödu ja tehnilise mängu. Ei läinud alati just lohakalt löögile, vaid otsisid võimalusi. See tasus ka ära. Karl-Sander lõi veel kaks palli vastaste võrku. Kndlasti tuleb mainida, et need väravad olid hea kaitsetöö ja hea ründajate omavahelise koostöö tulemus. 5:2 võit ja Keila CUP turniirilt väga tubli teine koht. Suurepärane.
Tänase turniiri ehk üks erilisem hetk oli see, kui Marteni vend, kolmeaastane Trevor sai loa kaheks minutiks mängima minna. Tegu on noorima lapsega läbi Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi ajaloo, kes ametlikus mängus klubi valget särki kandnud. Kuna tegemist on Lõuna-Läänemaa JK 30 juubeliaastaga, siis tegimegi just täna sellise toreda üllatuse. See oli meile kõigile tore hetk. Ja klubile kindlasti väga tähtis. Ta sai ka kaks korda palli lüüa:-) Nii sai ka Trevor medali kaela, šokolaadi ja joogi kätte, ning katsuda teiste lastega koos võidetud karikat.
Suur kiitus lastele! Kõik olid väga tublid.
Suur tänu Rogeri ema ja vanaema, Marteni ja Trevori ema. Suur tänu Anett. Suur tänu toetajad N-Ehitus ja R&O Ehitus.